Geat leat mii?
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta lea Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš direktoráhtta. Min bargui leat vuođđun bagadusat maid oažžut Birasgáhttendepartemeanttas ja riekti mii mis lea dahkat mearrádusaid danin go mii hálddašit nuoskkidanlága ja buvttadárkkistanlága. Hálddašanorgánan čuovvut mii hálddašanlága ja almmolašvuođalága buori hálddašanvieru njuolggadusaid.

Mii bargat ahte nuoskkideamit, buktagat ja bázahusat eai galgga dagahit dearvvašvuođavahágiid, čuohcat áigeloaktimii dahje vaháguhttit luonddu buvttadeami dahje iešođasteami návccaid. Min ulbmil lea veahkehit oažžut guoddevaš ovdáneami. Dainna oaivvildit ovdáneami mii váldá váras dálá servodagaid dárbbuid seammás go maid duhtada boahttevaš buolvvaid dárbbuid.

Maid mii bargat?

Min barggut leat:

• gozihit ja dieđihit mot biras ovdána  
  addit Birasgáhttendepartementii rávvagiid, min árvvoštallamiid ja fágalaš vuođu  
• bidjat johtui reguleremiid ja dárkkistandoaibmabijuid  
• árvvoštallat mot servodatsuorggit devdet biraspolitihkalaš ulbmiliid  
• bagadallat ja neavvut fylkkamánniid Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta ovddasvástádussuorggis  
• sihkkarastit norgga mihttomeriid gaskariikkalaš birasovttasbarggus  
• min bealis beavtalmahttit birasovttasbarggu ovdáneaddji riikkain

Maiddái eará surggiin ja eiseválddin lea nuoskkideami ovddasvástádus. Eará departemeanttat go Birasgáhttendepartemeanta leat ožžon ovddasvástádusa árvvoštallat birasváttisvuođaid ja bidjat johtui doaibmabijuid surggiin maid sii stivrejit, omd. suodjalusa, johtolaga, oljju ja energiija dáfus. Sii galget raporteret Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtt:ii mii lea dahkkojuvvon.

Fylkkamánni lea stáda birasbearráigeahčči iešguhtet fylkkas ja bargá earret eará ráhkadit birasustitlaš gávpogiid ja čoahkkebáikkiid ja dat goziha birasvárálaš kemikálaid, bázahusaid ja ođđasitávkkástallama regionála dásis. Sii dihtet nuoskkidemiid birra báikkálaččat fylkkas. Fylkkamánni ja suohkan meannudit maiddái ohcamiid luoitimiid birra mat smávva ja gaskastuoru doaimmain sáhttet leat, ja mat dagahit báikkálaš nuoskkideami. Suohkanis lea maiddái geatnegasvuohta fuolahit buriid ortnegiid rufii ja geavahanbázahusaide.

Váldde oktavuođa ja gulaskutta jus leat eahpesihkar makkár ásahusas lea ovddasvástádus du áššái.

Maid sáhtát vuordit mis go válddát oktavuođa?
Go riŋget midjiide
Mis lea rabas:

• Čakčamánu 15.b. – miessemánu 14.b. diibmu 08.00 – 15.45  
• Miessemánu 15.b. – čakčamánu 15.b. diibmu 08.00 – 15.00

Galggat oažžut jođánit oktavuođa go riŋget midjiide, ja galggat beassat hupmat muhtin bargiin gii sáhttá du veahkehit. Jus eat sáhte du veahkehit dakkaviđe, de sáhttit fállat ahte muhtin áššemeannudeaddji riŋge ruovttoluotta.

Go finat min guossis
Go dus lea šiehtadus muhtin min bargiin, de it galgga dárbbašit vuordit.

Go čálát midjiide
Jus váldá hirbmat guhkes áiggi vástidit dutnje, de boahtit nu jođánit go fal vejolaš addit dutnje gaskaboddosaš vástádusa. Das galgá čilgejuvvot manin eat sáhte vástidit árabut, ja dieđihit goas sáhtát vuordit oažžumis vástádusa. Hirbmat guhkes áiggiin oaivvildit guhkit go ovtta mánu eaŋkilmearrádusaid dáfus. Dat mearkkaša ahte dakkár áššiin goit galggat oažžut gaskaboddosaš vástádusa ovtta mánu siste.

Mii lea geatnegahtton dieđihit dutnje birasdili birra
Buohkain lea láhkanannejuvvon riekti birasinformašuvdnii. Danin go mis lea unnán áigi addit individuála informašuvnna, de geahččalit deavdit dan rievtti go Interneahtas addit informašuvnna ja almmuhit raporttaid. Gávnnat informašuvnna min birra ja birrasa birra neahttabáikkiin mat dás namuhuvvojit.

Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta neahttabáiki
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta neahttabáikkis www.klif.no gávnnat bajilgova min bargosurggiin, lágain ja láhkaásahusain, iešguhtetlágan skoviin, fitnodatmihtilmas birasinformašuvnnas ja ollu eanet. Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta neahttabáikkis lea maiddái nuvttá diŋgonbálvalus Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta ođasdieđuide. Ođđa raporttain, bagadusain ja gihppagiin mat leat almmuhuvvon 2001 rájes leat buot teavsttat biddjon neahttabáikái. Raporttain váldit mávssu jus daid áiggut báberhámis. Eará almmuheamit leat ain nuvttá.

Norgga birasstáhtus
Ođasmahttojuvvon ja kvalitehtasihkkarastojuvvon informašuvnna birasdilis ja suorggi ovdáneamis gávnnat Norgga Birasstáhtusa čujuhusas www.miljostatus.no

Birasreferánssat
Birasreferánssat lea ohcanbálvalus mas čujuhuvvo dárogielat, almmolaš birasinformašuvdnii.

Bálvalusa gávnnat čujuhusas www.miljoreferanser.no
Sáhtát váldit njuolga oktavuođa minguin jus it gávnna dan informašuvnna maid ozat min neahttabáikkiin.

Birasbearráigeahččan
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta organisere bálvalusa mii bearráigeahččá muhtin ávdnasiid mat nuoskkidit birrasa. Birasbearráigeahčču jámmat čohkke dieđuid birrasa ja dilálašvuođaid birra mat váikkuhit birasdillái. Ulbmil lea earret eará:

• Čuovvolit oanehisáigge, guhkesáigge ja geográfalaš ovdáneami birasváttisvuođain  
• Háhkat vuođu plánet ođđa doaibmabijuid dahje bidjat ođđa ulbmiliid ja duođaštit bohtosiid  
• Identifiseret várrasignálaid luonddus vai ovddasvástideaddji sáhttá dahkat juoidá áigebális

Bearráigeahču bohtosiid áigut nu guhkás go vejolaš geahččalit almmuhit mediain. Muhto jus dus lea erenoamáš beroštupmi, de sáhtát gávdnat daid Interneahtas, dahje sáhtát daid diŋgot Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta:s.

Mii leat geatnegahtton bagadallat du
Mii leat geatnegahtton bagadallat du vai ipmirdat min láhkačállosiid ja sáhtát váldit váras iežat beroštumiin.

Mii leat geatnegahtton suovvat du geahččat almmolaš dokumeanttaid
Dábálaččat leat min áššedokumeanttat almmolaččat. Muhto mii gieđahallat muhtin dokumeanttain main leat jávohisvuođa geatnegasvuođa dieđut. Dakkár dokumeanttaid eai beasa vieris olbmot geahččat. Almmolašvuođaláhka addá ja erenoamáš dilálašvuođain lobi biehttalit geahččat eará dokumeanttaid. Gáibádus beassat geahččat áššiid meannuduvvo farggamusat ja maŋemusat golmma beaivve siste.

Mot min bargui sáhtát leat veahkkin?
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta hálida dahkat nu buori barggu go vejolaš. Danin lea mávssolaš ahte beroštat ja attát midjiide informašuvnna, válddát oktavuođa minguin, buvttát cealkámušaid go leat oasálaš oktagaslaš áššiin dahje leat fárus digaštallame ođđa láhkaásahusaid.

Oasálaččat sáhttet buktit cealkámušaid
Árvvoštallot leat áššeoasálažžan jus min mearrádus gullá njuolga dutnje dahje du doibmii. Go leat áššeoasálaš, de lea dus vejolašvuohta váikkuhit eambbo min mearrádussii go maid muđui sáhtát. Galgat dutnje dieđihit ovdagihtii go leat áššeoasálažžan, ja dus galgá leat vejolašvuohta buktit cealkámuša ovdal go dahkat mearrádusa.

Sáhtát oassálastit láhkaásahusbargui
Go mii galgat ráhkadit láhkaásahusa, de lea mávssolaš ahte sii geain lea máhttu ja vásáhusat suorggis oassálastet bargui. Mii sihtat árrat informašuvnna dutkiin, ealáhusain, fágaorganisašuvnnain ja earáin. Ovdal go láhkaásahusa mearridit, de sáddet dan almmolaš gulaskuddamii daid ásahusaide ja berošteaddjejoavkkuide servodagas maidda láhkaásahus galgá gullat.

Buohkat geat hálidit, sáhttet sáddet midjiide gulaskuddancealkámuša. Mii váldit duođalažžan buot ávžžuhusaid, muhto fertet vihkedallat buot evttohusaid dan ektui mii olles servodahkii lea buoremusat.Ollu Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta láhkaásahusat leat huksejuvvon EO/EEO-guovllu oktasaš reguleremiidda. EEO bokte lea Norga fárus ovdánahttime muhtin oasi láhkačállosiin. EO proseassas áigut mii nu guhkás go vejolaš viežžat oainnuid norgga oasálastiin geaidda njuolggadusat galget gullat.

Mot ozat lobi ja dispensašuvnna?

Goas fertet ohcat lobi?
Jus hálidat álggahit doaimma mii sáhttá nuoskkidit, de fertet Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta:s ohcat lobi. Dat gullá maiddái jus hálidat rievdadit bargguid doaimmas mii juo lea ožžon lobi ja rievdadeapmi dagaha eanet nuoskkideami dahje dagaha luoitimiid eará mállet nuoskkidemiin.

Ohcanskovi gávnnat min neahttabáikkis
Ovddasvástádus meannudit luoitinohcamiid sierragálduin lea juohkásan gaskal Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta, fylkkamánni ja suohkana. Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta:s lea vuosttažettiin ja ovddemusat ovddasvástádus stuorát doaimmaide main sáhttet leat stuorámus ja/dahje váráleamos luoitimat nuoskkidemiin. Fylkkamánnis ja suohkanis lea vuosttažettiin ovddasvástádus smávit ja gaskastuoru doaimmaide main leat báikkálaš luoitimat. Ovddasvástideaddji ásahus addá lobi.

Ohcama meannudeapmi
Jus leat addán dárbbašlaš dieđuid, de meannudišgoahtit mii ohcama. Go dehálaš dieđut váilot, de máhcahit mii ohcama jođánit ja muitalit makkár dieđut váilot. Jus konklušuvdna lea ahte it dárbbat lobi, de galggat oažžut dieđu dan birra.

Ovdal go Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta addá lobi, de boahtit viežžat oainnuid ohcamii oasálaččain nu go ránnáin, čálgoservviin, suohkanis, fylkkamánnis, fylkkagielddas ja oahpes organisašuvnnain mat oasálaččaid beroštumiid váldet váras. Sihkkarastin dihte buot oasálaččaid rievtti beassat geahččat ohcama, de mii bidjat ohcama almmolaš geahčadeapmái ja dieđihit dan báikkálaš aviissain.

Oasálažžan boađát oažžut čálalaš dieđu loahpalaš mearrádusas. Áššiin main leat ollu oasálaččat almmuhit mii bohtosa almmolaččat aviissain ja Norsk Lysingbladas. Loahpalaš lohpi lea almmolaččat olámuttos. Ollislaš meannudanáigi luoitinohcamii lea dábálaččat 9-12 mánu dan rájes go ohcan buot dárbbašlaš dieđuiguin lea ovdanbiddjon.

Spiehkastusat dahje dispensašuvnnat
Dábálaččat boahtá láhkaásahus nuoskkidanlága ja buvttadárkkistanlága vuođul sisttisdoallat njuolggadusa man vuođul lea vejolaš dahkat spiehkastusaid. Fertet sáddet ákkastallojuvvon ohcama Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtt:ii jus oaivvildat ahte erenoamáš sivaid dihte berre addot spiehkastus, dahje berre addot dispensašuvdna.

Maid sáhtát vuordit go Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta boahtá bearráigehččui?
Visot doaimmain main leat geatnegasvuođat Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta láhkačállosiid vuođul, sáhttet oažžut bearráigeahču galledeami. Mis leat bearráigeahčut go áigut dárkkistit ahte doaimmat čuvvot njuolggadusaid rievttes ja buori lági mielde, ja áigut bagadallat sin vuogádatlaččat dearvvašvuođa-, biras- ja sihkkarvuođabarggus.

Mii lea bearráigeahčču ja makkár mállet dárkkistemiid mii geavahit?
Bearráigeahčču fátmmasta dárkkisteami ja reakšuvnna maŋŋel dárkkisteami. Dárkkisteamis iskat deavdá go doaibma njuolggadusčállosiid gáibádusaid. Dárkkisteapmi sáhttá bistit moatti diimmu rájes gitta máŋgga beaivái. Maŋŋel dárkkisteami bidjat reakšuvnnaid johtui dalle go gáibádusat eai leat devdojuvvon.

Earret dárkkistemiid bearráigeahčuin, mihtidit mii luoitimiid ja dárkkistit buktagiid márkanis, suorgeakšuvnnain ja erenoamáš áŋggirdemiin.

Čađaheapmi ja dárkkisteapmi
Muhtomin dieđihit ahte boahtit dárkkistit. Eará háviid boahtit almmá dieđiheamis. Go dárkkisteaddji boahtá, de duođašta gii son lea ja váldá oktavuođa beaivválaš jođiheddjiin dahje suinna gii doaibmá danin. Mii guorahallat dokumeanttaid, ságastallat bargiiguin ja geahčadit doaimma.

Dainna lágiin oažžut gova doaimma dearvvašvuođa-, biras- ja sihkkarvuođabarggus SNB njuolggadusčállosiid deattuheami vuođul.

Mii loahpahit dárkkisteami dainna ahte geahčadeami bohtosiid ovdanbidjat njálmmálaččat. Ovdal go loahpahit, de galget doaimma ovddasteaddjit ja min etáhtta lea ovttaoaivilis makkár dilálašvuođat duođai ilbme. Dárkkisteapmi čuovvoluvvo čálalaš raporttain.

Mot reageret váilevaš čuovvoleapmái ja njuolggadusčállosiid spiehkastusaide?
Jus dárkkisteamis leat ilbman spiehkastusat Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta njuolggadusčállosiin, de biddjo doibmii áigemearri ruovttoluotta dieđihit doaibmabijuin mat leat biddjojuvvon johtui dahje plánain ahte čađahit doaibmabijuid. Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta sáhttá maid gohččut doaimma dahkat dárbbašlaš iskkademiid. Dábálaččat addit doibmii buori áiggi, vai dat sáhttá ráhkkanit ja dahkat dárbbašlaš buoridemiid. Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta vuordá ahte čuvvot biddjojuvvon áigemeriid. Jus du doaibma ii leat ovttaoaivilis Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta mearrádusain, de sáhtát váidit biddjojuvvon áigemearrái.

Jus Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta njuolggadusčállosiid ii čuovo dahje ii čuovo gohčosiid vuođul, de sáhttá Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta geavahit bággosáhkuid dahje váidit doaimma politiijaide.

Bearráigeahčuid ovttastahttin iešguhtet eiseválddiid gaskkas
Jus eanet dearvvašvuođa-, biras- ja sihkkarvuođaeiseválddit leat plánen bearráigeahču mii bistá máŋga beaivvi seamma jagi, de sáhtát dábálaččat vuordit ahte sii ovttastahttet daid gaskaneaset. Ovttastahttin mielddisbuktá ahte sii dahket dárkkisteami oktanis dahje ovttastahttet dan áiggi dáfus.

Maid sáhtát váidit?
Dábálaččat sáhtát váidit buot eaŋkilmearrádusaid. Go leat meannudan váidaga, de it dábálaččat sáhte váidit váiddaášši mearrádusa.

Geas lea váidinriekti?
Sáhtát váidit jus leat áššeoasálaš. Láhka rahpá dattetge vejolašvuođa earáide nai váidit. Dat gullá ovdamearkka dihte organisašuvnnaide mat eai leat oasálaččat, muhto main liikká lea prinsihpalaš beroštupmi áššái organisašuvnna ulbmiid ektui. Jus dakkár organisašuvdna dahje muhtin persovdna lea váidán, de sii ožžot dábálaš oasálačča rolla váidaga meannudeamis ja dasto ožžot rievtti geahččat áššedokumeanttaid.

Váidináigemearit ja gáibádus hápmi
Áigemearri váidit lea dábálaččat golbma vahku maŋŋel go mearrádusa lea vuostái váldán. Jus leat geatnegahtton addit dieđuid Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta:ii, de lea váidináigemearri golbma beaivvi. Váidda galgá leat čálalaččat ja berre dábálaččat leat ákkastallojuvvon. Váidaga galgá váidaleaddji dahje su doaimmaheaddji vuollái čállit.

Gii lea váidinásahus?
Váidaga mii gullá eaŋkilmearrádussii maid Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta lea dahkan, galgá sáddet Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta:ii. Jus Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta váidaga váldá vuhtii, de rievdaduvvo mearrádus. Jus Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta ii dohkket váidaga, de sáddejuvvo ášši Birasgáhttendepartementii, mii dahká mearrádusa áššis.

Váidda eaŋkilmearrádussii maid fylkkamánni lea dahkan, galgá sáddejuvvot sutnje. Jus fylkkamánni ii dohkket váidaga, de sádde son ášši Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtta:ii, mii dahká mearrádusa áššis.

Makkár bálvalusaid šattat máksit?
Gokčan dihte goluid mat hálddahusválddiin leat go galget meannudit ohcamiid ja dárkkistit, de šattat máksit:

• meannudeami ohcamiin oažžut lobi ja rievdadit lobi    
• dárkkisteami doaimmain main lea lohpi  
• ovdagihtiidieđu ođđa kemiijalaš ávdnasiin  
• dárkkisteami doaimmain mat buvttadit, vuvdet dahje sisafievrredit dearvvašvuođa- ja birasvárálaš kemikálaid

Gosa sáhtát dieđihit fáhkka nuoskkideami?

• Galggat dieđihit buollindoaimmahahkii telefuvdna 110:s jus gáttis lea fáhkka nuoskkideapmi. Buollindoaimmahat leat čadnojuvvon Riddodoaimmahaga jándorbirra váktaortnegii. Vákta sáhttá gáibidit doaibmabijuid jus dat lea dárbbašlaš.  
• Galggat dieđihit fatnasiid fáhkka nuoskkidemiid lagamus riddoradioi.  
• Galggat dieđihit kontinentála doaimmaid fáhkka nuoskkidemiid  Váldogádjunguovddážii ja Oljodirektoráhttii.  
• Áibmofievrrut mat fuobmájit fáhkka nuoskkideami, galget dieđihit dan Áibmojohtalusa ossodahkii mainna áibmofievru lea oktavuođas.
  Go dieđihat fáhkka nuoskkideami dahje fáhkka nuoskkideami vára, de berret dieđihit dáid áššiid:
• Gii don leat  
• Gos nuoskkideapmi lea dáhpáhuvvan, ja dasa lassin makkár mállet fáhkka nuoskkideapmi lea ja man ollu lea  
• Jus vejolaš, gii nuoskkida ja mii sivva dasa lea  
• Dálkedilálašvuođaid birra ja makkár doaibmabijut leat biddjon johtui ráddjen dihte nuoskkideami
  Mot sáhtát veahkehit min buoridit bálvalusaimet?
  Mis lea dáhttu beassat diehtit:
• maid oaivvildat bálvalusa birra maid mis oaččut  
• maid oaivvildat mii berret dahkat vai buoridit iežamet
  Čáles dahje riŋges midjiide jus hálidat muitalit maid oaivvildat min bálvalusa birra. Sáhtát maid geavahit e-poastačujuhusa postmottak@klif.no